Kuristik rukkis

J.D. Salinger

Niiviisi. Nüüd oli mulle mõeldud kätte sattuma selline raamat, nagu "Kuristik rukkis".

Raamat oli kaunis mõtlema panev. Seal oli peategelane Holden, kelle mõtlemisviisi ma kuidagi ei mõistnud. Ta ainult kritiseeris asjade üle, koguaeg ja ei plaaninudki seda lõpetada. Ma ei saanud päris aru, et kas tal siis polnudki häid sõpru peale oma õe? Mida ta üldse otsis lõbutüdrukutelt ja baaridest? Lohutust? Tulevast elu? Või midagi muud?

Esimene 50 lehekülge rääkis ta elust oma vanas koolis, kust ta just välja löödi. Pärast seda seikles ta aina linnas ringi, elas hotellis, vahest ka tänaval. Ta elu oli kaunis omamoodi. Ma ei osanud otsida sellest loost ühtegi pointi, kuna ma ei leidnud ühtegi sellele viitavat lauset. Kas see mõte oli, et sõbrad on alati olulised? Või näitas ta lihtsalt ühte külge inimestest, mis vahest varjatud on? Või näitas ta, et milline oli kunagine ühikaelu? Ei saanud ma päris aru.

Raamat mul kuidagi üldse ei kulgenud. Alati leidsin, et mul on raamatu asemel ka midagi paremat teha. Kuid läbi ma ta lõpuks siiski sain. Võibolla oleks see raamat sobinud siiski veidi hilisemasse perioodi, kus ma olen veidi targem ja mõistvam taoliste raamatute suhtes. Kuna hetkel ma tõesti ei leidnud siit raamatust midagi erilist peale selle poisi mõtteviisi. Võibolla lugedes seda hiljem, oleks mul see aidanud ka mõnele targemale järeldusele jõuda. Võibolla oleksin ma seda põhimõtet ja raamatu sisu veidi paremini siis mõistnud.

Kas lool pidi olema taoline mõte, et sõbrad on tegelikult elus olulised? Või hoopis see, et enne mõtle kui midagi ütled? Või hoopis, et aeg, millal sa saad lihtsalt oma asjadele mõelda, on tegelikult kaunis väärtuslik? Ei tea.

Paar päeva hiljem arutasime ka neid teemasid koolis. Mu rühmakaaslased Hede, Mark Robert ja Elisabeth nägid selles raamatus hoopis sügavamat mõtet, kui mina. Nad nägid seal protesti suurtemate elu vastu. Isegi kui nad seletasid selle mulle lahti erinevates seikades, ei nõustunud ma siiski päris nendega. Ma ei tea, kas see on kuidagi ajast aega muutunud, aga tänapäeval loodetakse joomiselt rohkem murede lahendamist, uut seltskonda ja uusi seiklusi, kuid nii palju kui ma olen taolist asja pealt näinud, tean ma, et tavaliselt on need "seiklused" rohkem negatiivsed.

Sümbol kuristik rukkis jäi samuti mulle väga segaseks. Kuid arutades jõutsime me ühele arvamusele, et need on need täiskasvanute probleemid ja käitumine (valetamine raha nimel jms), millest Holden lapsi hoida tahtis.

Soovitan seda raamatut alates vanusest 14. Ka 14 olles võivad veel osad asjad hoopis teistsugusena mõistetavaks jääda, nagu minul jäid.