Mida ma suvel tegin?

Niisiis, suvi mõõdus mul küll enamasti Varbolas, kuid üksikuti ka teistes kohtades. Suvi algas mul Varbolas, kus me siis iga päev oma sõpradega kas midagi toredat välja mõtlesime, niisama õues passisime, või toas olime. Selline tüüpiline sõpradega olek sellises eas. Lisaks veel käisin ma Taanis, kus ma täiesti suvaliste Norrakatega hakkasin eesti keeles rääkima, no nad muidugi aru ei saanud, aga mul oli nalja küllalt. Lisaks veel käisime oma grupiga Saaremaal kus oli väga tore paar päeva koos veeta, ujumas käia ja muud toredat koos teha. Küll aga sümboliseerib selle aasta suvi mulle enamasti tülisid, probleeme ja valet kasvatust.

Kõik algas ühest filmiõhtust sõbra juures. Sinna tulid ikka mu sõbrad, kui ka mu üks sõbra sõber, kellega ma varem kohtunud olin ja veidi tutvustki teinud. See õhtu aga tegin ma komplimendi ta päikseprillide kohta, mille ta mulle kohe tasuta oli nõus ära andma. No ma küll üritasin talle paart eurotki pihku suruda prillide eest. Teda igatepidi naljaga pooleks ähvardades samuti polnud võimalik teda raha vastu võtma panna. Õhtu jooksul aga hakkasime rohkem suhtlema, saime üksteisest rohkem teada. Sain teada, et tegu oli samuti kristlasega. Samas sain teada, et ka ta perekonna seisund pole just kuigi stabiilne. Ta on täisealine, kuid elab veel oma perekonnas. Peab olema seal põhimõtteliselt ori. Sellest ajast saadik olen ma ka siiski käe kõrvale võtnud teiste probleeme lahendada. Kes jälle soovib nutta mu najal ja pärast seda imestab, et kuidas ma küll kõik pahad tujud ära ajan, kes tahab mind kallistada. Iga inimene soovib midagi omamoodi minult. Ja eks ma üritan ka kõik selle neile anda. Olen näinud nüüd ikka päris suurt osa tumedast poolest Eestis. Kohati kokkupuutunud ka illegaalsete asjadega, mis õnneks nüüd lahenduse saanud on. Vahest nad mainivad, et tead, probleem on selles, et Eestis on liiga vähe poisse, kes sind suhtes ära ei kasutaks. Kahjuks seda ma nende jaoks lahendada ei saanud. Ma ei saanud ka nende poisiks nüüd järsku hakata. Aga ma sain vähemalt sõbrana siis neile toeks jääda.

Siit ma märkangi, et kui oluline võib olla sõbrade poolt tagatud tugi. Keegi, kelle õlal vajadusel nutta. Sellist inimest vajame me kõik. Kes rohkem, kes vähem. Osad arvavad, et ei tohiks nii lahke olla. See on minu raha ja, et ma ei tohiks seda teiste peale raisata, et ikka ego peab ka veidi olema. Ma sellega üldse nõustuda ei suuda. See on minu raha, ja ma olen otsustanud selle teistele, abivajajatele kulutada. Raha pole see kõige olulisem. Paljud küsivad: "Miks sa seda üldse teed?"

Mulle lihtsalt meeldib teisi aidata, olla neile toeks, abivajajetele kättesaadav. Tegelikult annavad nemad mulle rohkem, kui mina neile. Aitäh neile. Ka te palun olge valmis kuulama palun oma sõpru ja neile rasketes hetkedes abiks olema, kuna kui ta hiljem surnud on, pole temast enam kasu. Nüüd ka aitäh teile.