Õudne Eesti

Niisiis. Mina lugesin lugude kogumikust nimega "Õudne Eesti" kümme lugu. Osad lood olid täitsa põnevad ja haaravad. Aga osasid ma selle eest üldsegi ei mõistnud. Lood: Friedrich Reinhold Kreutzwald "Rõugutaja tütar", Veiko Belials "Metsavaim", Lew R. Berg "Autokrati ebaõnn", Jaan Oks "Ohvrid" ja Juhan Jaik "Suurte kuuskede man", on mulle täiesti arusaadavad, aga Richard roht "Surm", Gert Helbemäe "Öö nõiapoes", Liisi Ojamaa "Kojutulek", Wimberg "Ämbra kiriku hukk", Peet Vallak "Lodjavahi surm", jäid mulle arusaamatuks, milline siis rohkem ja milline vähem.

Minu lemmiklugu oli "Autokrati ebaõnn". Sellest plaanin ma ka pikemalt rääkida. Nimelt rääkis see mehest, kes oli varas. Ühel päeval kontrollis ta kiire pilguga ümbrust, lõi auto akna sisse, võttis paar väärtuslikumat asja (näiteks auto makk), pistis selle põue ja kõndis rahulikku näoga minema. Kui aga järsku politsei auto peatus, oli aeg jooksu pista. Nurga tagusesse tänavasse jõudes võttis ta hoo maha ja tõmbas veidi hinge. Järsku märkas ta siiski kahte kuju lähenemas. Ei võtnud kaua, kui ta mõistis, et need olid need samad politseinikud. Pärast paari minutist taga ajamist jõudsid mundris mehed too varga kätte saada. Kuid varast ei pandud taha istmele, vaid pagasnikusse. Kui pagasnik avanes, olid nad sattunud järsku metsa. Seal ei läinud kaua, kui see varas surnuks piinati. Varas ärkas higisena voodis koputuse peale ülesse. Ta oli õnnelik, et see ainult uni oli. Ta tõusis püsti ja läks ust avama. Ukse taga seisid täpselt need samad mundris mehed, keda ta unenäos nägi.

Mulle meeldib see lugu just kõige rohkem sellepärast, kuna reaalsuses tunduks see kõige hirmsam minu väljavalitud lugudest. Ta on lisaks ka kaasaegne, nii et ma oskan kuidagi mõista selle sisu.

Teistest lugudest räägin ma lühidamalt.

Lugu "Metsavaim" räägib poisist, kes kasvas metsas üles, talle meeldis alati metsas aega veeta. Tal oli isegi tema enda puu välja valitud. Hiljem ostis tundmatu Valdek selle metsa ära, ja keelas teistel inimhingedel seal käia. Kui poiss juba vanem oli, läks ta uuesti sinna metsa piiluma, saades ka alati Valdekult ähvarduse, et ta maha lastakse. Poissi see ei häirinud, et ta võibolla maha lastakse, ta käis seal oma puu juures ikka. Lõpuks aga suri poiss oma puust kõvasti kinni hoides.

"Rõugutaja tütar" on lugu, mis räägib tütrest, kellel absoluutselt poistega ei vedanud. Küll aga lõpuks läbi paari pettuse skeemi, aidati tal omale mees saada. Nimelt vahetati ta teise naisega ära. Hiljem, kui aga probleeme tekkima hakkas peres, rääkis too tütar mehele kõik ausalt ära. Sellepeale pandi ta koos oma emaga sauna kinni, ja põletati ära, ja see pere elas originaal koosseisus õnnelikult elu lõpuni.

"Ohvrid" oli veidi segasem lugu. Ma sain küll selle sisust aru, aga põhimõte pole veel mu ajus sobivat ajusoppi leidnud. Nimelt rääkis too lugu vanatädist, kes siis alati metsas marju korjamas käis. Seal külas, kus nad elasid, polnud mitte ühtegi poissi, kõik olla metsas ära kadunud ja kadunuks ka jäänud. Niiviisi arvasidki kõik, et see tädi ongi süüdi poiste kadumises, et tädi nagu võtaks kõik koju kaasa.

"Surm" oli üks minuarust väga segane lugu. Ta kirjeldas inimese surma vastavalt siis autori arusaama järgi. Ka sellele loole ma väga pihta ei saanud, aga tekst oli väga ilukirjanduslike sõnade rohke ja väga põhjalik surma kohta.

"Öö nõiapoes" räägib apteekrist, kes keset ööd üles äratati, sureva inimese pärast. Inimesed marssisid ülbelt sisse, nõudsid apteekrilt ilma võlusõna kasutamata imerohtusid, ja lahkusid samuti veel tänamata.

"Suurte kuuskede man" on lugu, mis räägib karmist Jakopist. Seda lugu oli lihtsalt rõve lugeda. Jakop oli mees, kellele meeldis lõbu pärast loomi tappa. Kuid kui vaja oli, siis tegi ta ka seda söögi jaoks. Kõik, kes temast mõõdusid, surid poole tee peal. Lõpuks aga otsustas Jakop jahtida ühe karu. Jakopi elu lõppeski selle karu lõugade vahel.

"Ämbra kiriku surm" on lugu, mis räägib ühest mehest, ja kuradist, kes siis tahavad kirikut rünnata. Ma pole kindel, kas ma sain sellest õigesti aru, kuid nii ma sain. Kusjuures naljakas on see, et Ämbra kirik asub Esnas, ja seal oleme me klassiga ju käinud!

"Lodjavahi surm" räägib lodjavahist, kes on haige. Surmavalt haige. Räägib ta elust, kuidas ta naine teda abielus petab, kuid ta lodjavaht ise seda ei tea, ja nii edasi. Lõpuks sureb lodjavaht ühte kambrisse maha, niimoodi, et ta arvas, et see abielu oli olnud puhta süütu.