Home » 2013 January 10 » Emil ja salapolitseinikud
8:00 PM Emil ja salapolitseinikud |
Emil ja salapolitseinikud Erich Kästner Raamat oli tore. Soovitaksin seda raamatut kõikidele, seda raamatut on mõnus lugeda, näiteks siin sa ei pea piinlema selle pärast, et midagi kurba järsku juhtus, siin ei olnudki kurbasid kohtasid, ühesõnaga, nutuvaba. Raamatus oli väga vähe neid kohti, kus igav oli lugeda. Selle raamatuga oli hoopis niimodi, et ta tõmbas mind pidevalt kaasa, niimodi, et mul ei tulnud enam und, vaid lugesin. Mul selle raamatuga tekkis mõte, et seal oli väikene Dienstag, kes telefoni taga andmeid üles kirjutas ning ka teiste inimestega infot jagas (nendega, kes operatsioon Emilis olid), siis võiks olla olemas firma, kus sa helistad, seal on sinu kaust ning sina ütled, mis nad sinu kausta kirjutama peavad ning nemad kirjutavadki, no nagu märkmik, millele sa helistad. Lemmik koht oli see, kus varas kinni püüti, kui varga ümber kõndis lihtsalt suur hunnik lapsi ning järgnesid talle kõikjale, kuni lõpuks olid kõik lapsed temast kinni krabanud. Selle ajaga oli juba Pony võtnud oma ratta ning kutsunud politsei, kes siis arreteeris varga. Naljakas oli see, et see paharet oli nii palju valetanud oma nimede kohta, kuni keegi enam ei uskunud teda. Samas lõpuks, kui varast vangi hakati panema hakkas mul siiski vargast natukene kahju, kuid see, kuidas ta vabastust vangist küsis, et ta tunnistas varguse üles, äkki laseksite mind nüüd vabaks, see ka väga selline hea viis ei olnud, kuda vabandada. Raamat pani mind mõtlema sellepeale ,et kui äge oleks joosta lihtsalt hoovidest läbi koos pasunaga ning olla kui sellise grupi liider. Mõtlesin, veel, et kas on raske olla vaene niimodi nagu nemad olid, või elab üle küll. |
|
|
| Total comments: 0 | |