"Mis teha, Ann?"

Aidi Vallik

Niisiis, lugesin raamatut nimega "Mis teha, Ann?", mille autoriks oli Aidi Vallik.

Raamat rääkis 9. klassist, kus käidi juba alkoholi joomas ja sigarette ja muud sellist tegemas.

Küll minuarust on loomulik see, et kõik inimesed proovivad mingises eas alkoholi ära ja elavad ilusasti edasi, enamasti on see iga jah, kusagil 9. - 10. klassi kandis, kuidas kellegil. Ka nemad, 9. klassi õpilased, olid alkoholi jooma hakanud ja muu sellisega tegutsema hakanud, ainult seal juures oli midagi kahtlast. Igasse baari, kuhu nad sisse astusid, ostsid poisid esimese asjana, kas turvamehed ära ja siis tegid kõikidele joogid välja või ostsid nii turvamehed ära kui ka terve leti tühjaks. Kust nad nii palju raha said, et kõik ära osta?

Lugu algas nii, et neil oli olnud koolis pidu ja peategelase Anni parimsõber, Reena oli seal peol ühe poisi, Gregoriga. Gregor ja Reena olla olnud paar ja sellepärast Reena Gregorile nii väga muljet avaldada üritaski. Kuid Gregoril liikul pilk pidevalt hoopis Anni peale. Nii kutsuski Gregor hoopis Anni tantsima, mitte Reena. Reena oli sellepärast solvunud, kuni raamatu lõpuni. Tegelikult Reena ainult solvunud ei olnudki, ta oli veel vihane, seeka keeras ta igal võimalusel Annile käkki. Tegelt see päris igal võimalusel nii ei olnud, kuid käkki keeras Reena Annile ikka.

Varsti tekkis Annist ja Gregorist paar ja nad reisisid ja liikusid koos ringi. Seda tegid nad Gregori rendiautoga, vähemalt niikaua veel rendi autoga, kuni Gregor veel endale oma auto ka ostis!

Reisides oli Gregor ka tee peal ära ostnud kõik politseid, kes tema kinni ka veel pidasid.

Siiski, kust sai Gregor nii palju raha, et kõik ära osta? Ann muidugi küsis temalt seda mitu korda ja lastekodust Gregor (jah, ta oli lastekodust pärit) vastas: "Küll saad teada, ära vaeva oma pead sellega." Ainukene vastus, mille Ann sai on see, et nad ei tegele narko müümisega. Selline vastus siis Annile tuligi, kuni raamatu üpris lõpuni, kus oli kutsunud Reena politsei nende peole, et muidugi siis juba ka Gregorile kätte maksta selle eest, et ta hoopis Anniga käima hakkas. Politseile paljud valetasid, kuid osad rääkisid ka tõtt. Keegi oli ka kirjutanud, et Gregoril on narkootikume ja auto. Anna oli sealt peolt varem ära läinud, sest et neil oli Reenaga tüli tekkinud. Gregor palus, et politseile räägiks Anngi, et raha kõik selle peo jaoks ta laenas, autot pole olemas ega narkootikume ka mitte. Enam ma ei teadnud, kas Ann peaks valetama või lugema hoopis Gregori petiseks, kes kasutab oma tüdrukut valetamiseks ära.

Siis kui Ann ülekuulamisele jõudis palus isa tal kõik politseile kenasti ära rääkita, nii nagu oli. Anni vanemad olid mõistvad vanemad.

Annil läks politseis kaua, kuid lõpuks küsis ta politsenikult, et milles siis Gregorit süüdistatakse?

Ann ootas siiski midagi narkootikumidega seoses, kuid tuli välja, et too poiss, hüüdnimega Gregor oli Martenilt (ta sõbralt) pressinud välja 200 000 krooni! Annil muu enam pähe ei mahtunudki, kui see, mida Gregor teinud oli. Ka mul ei oleks mahtunud.

Ann oli koju jõudnud ja isa polnud veel kodus, Gregor palus, et Ann ta sisse laseks, et seletada, et see kõik oli vale jne. No Ann mõtles, et kuulab siis ära, mis poisil öelda ja saadab ta õue tagasi.

Vahepeal hakkas Annil temast kahju, kuid lõpuks tahtis ta siiski Gregorist lahti saada, sest Gregor oli vihaseks läinud ja karjus üle maja. Nüüd tuleb raamatust minu lemmik koht!

"Mine ära!" ütleb Ann nuttes.

"Aga sa kuula mind lõpuni!" hüüab Gregor kurjalt.

"Mine ära!" rebib ann ukse lahti. Otse oma isa nina eest.

"Mida kuradit...? astub isa vihaselt sisse ja lööb ukse pauguga kinni tagasi. "Mis siin toimub? Mida sa siit otsid, Gregor?"

"Ma.. Ma tahtsin Anniga rääkida," üritab poiss head nägu teha.

"Rääkida! Kisa koridori kuulda! Mis sul vaja on?"

Gregor vaikib. Ann seisab, nägu seina poole.

"Ütle, mis sul öelda on, ja siis kasi välja!" kamandab isa.

"Ma juba olingi minemas," vabandatakse.

"Tead, mis ma sulle, poiss, ütlen. Olen sinusuguseid lollpäid näinud rohkem kui vaja. Paraku kasvasin ise selliste seas üles. Mis teha, lapsepõlve ei saa valida. Aga edaspidist elu küll. Ja sina, sitaratas, oled minu arvates küll valesti valinud. Oma asi. Aga sellele majale ära enam lähedale tule! Said sa minust aru?"

"Mhmh," pomiseb Gregor nieheledes.

Ann ja isa ajasid koos juttu ja tegid kohvi ja raamat saigi läbi.

Selle koha puhul, mis ma just maha kirjutasin raamatust, meeldib mulle just kõige rohkem see, et Gregor ennast kuidagi kaitsta ei osanud, kuid alles hetk tagasi karjus Anni peale. See tekitas mulle sellise naudingu, et paha sai, mis otsis.

Raamatut soovitan inimestele, kellele meeldib lugeda lastest, kelle lapsepõlv on veedetud vägagi karmis lastekodus, sest iga väikse seiga vahelt räägiti ka, kuidas kooli suurima kõrvadega poiss lastekodus tegutses. Nõrganärvilistele seda ei soovitaks, kuna siin on paljugi asju, mis võib ajada südame pahaks ja valusaks.

Gregori puhul mulle ei meeldinud mulle kaks asja, see, et peale seda, kui ta oli Anniga käima hakanud, eiras täielikult ta seda fakti, et nad kunagi olid Reenaga käinud ja see, et iga kord, kui Ann oli otsustanud, et jätab Gregori maha ja ei lase tal ennast näppida, siis hakkas Gregor ennast niimoodi haletsema, et JAA, KÕIK ON MAAILMAS ÄGE, PEALE LASTEKODU LAPSE, GREGORI! KÕIKI USUN! PEALE LASTEKODU LAPSE, PEALE GREGORI! TEATE, MA EI VAJAGI ABI, SEST LASTEKODU GREGOR ON JU NII TUBLI JA KRAPS POISS!!!

See ajas mindki vihaseks, et ära haletse ennast, vaid kui sa tahad olukorda päästa, siis palu kähku vabandust, ja ära tee siis seda rohkem, mis siis Annile ei sobinud!

Ühesõnaga on raamat minu arust põnev ja tore, kuid sisu on kurb.

Nautisin raamatu lugemist selle raamatu puhul, see oli põnev ja hea raamat.

Soovitan seda teistelegi, kellele meeldib lugeda rohkem sellise nurgataguse elu kohta.

Rohkem mul raamatu kohta öelda pole. Edu lugemisel! ;)